Kuidas me Eesti Talendis käisime!

Ühel heal päeval helistati mulle Eesti Talendist ja küsiti, kas me oleks nõus saates osalema.. peale mõningast arutelu otsustasime, et miks mitte...neil oli vaja esinejaid ja meil oli vaja reklaami ... iseasi kui palju sellest tegelikult kasu oli, sest meid ju näidati nii vähe... aga võibolla keegi kunagi ütleb, et näe... eestitalendiberit või eestitalendimüstika! :P

Igatahes, kuna aega oli vähe... helistati ju kõigest nädal enne salvestust, siis polnud meil võimalust midagi uut välja mõelda, vaid pidime võtma mingi kava, mis meil juba olemas oli. Viimase DVD üks kõige edukamatest trupitantsudest oli mõõgakoreograafia, mis esialgu oli loodud kahele, ent mida õnneks olime juba esitanud ka neljakesi DanceActi Practise Nightil ning seda oli lihtne üles soojendada. Mõeldud, tehtud.
Salvestamise hommikul käisime kiirelt pruuniks saamas .... kuna Egiptusesse nagunii enam ei oleks jõudnud...siis jäi üle ainult isepruunistuv. Muide... kui kardinaid ees poleks olnud, oleks vastasmaja kiimurid võinud jälgida kell pool 7 hommikul 4 poolpaljast tüdrukut spraydega mängimas ja yksteist sellega piserdamas :P milline vaatepilt .... ja ise peavad veel ennast professionaalseteks kõhutantsijateks! :D
muide.. Egiptuses hinnatakse rohkem heledanahalisi tantsijannasid - pruunid ja liiga päevitunud tantsijad loetakse kuuluvat madalamasse klassi... umbes nagu Indiaski. millegipärast meil on veel standard, et noor naine peab sarnanema grillkanale... aga loodetavasti see hakkab vaikselt muutuma seoses üleüldise vintage stiili moodi tulekuga!


Igatahes... sealt edasi liikusime hommikul vara Solarisse, kus võtted pidid toimuma. Mingi rahvas seisis tõsiste nägudega juba ukse ees ja ootas sisse laskmist. Mäletan veel, et jube külm oli...brr!


Õnneks olid garderoobid suured, sest naistel teatavasti võtavad kostyymid ja kosmeetika väga palju ruumi... väike seelikute triikimine..lokirullide tegemine, huulepulk ja... olimegi valmis!




Soojendus koridoris nägi välja selline...

Igatahes...tants õnnestus meil kenasti...aga esimest korda tuli meil saada sellist tagasisidet, kus meestele kõhutants ei meeldinud ja samal ajal naisterahvas oli vaimustuses... väga üllatav! Aga Kristiina Heinmets on ju endine võistlustantsija, ning kumma arvamust peaksime tõsisemalt võtma - kas tantsija arvamust või kahe kibestunud mehe arvamust, kelle öeldu on nagunii mõjutatud stereotüüpsest arvamusest kõhutantsu kohta - Valdo arvates väristab tema ämm meist paremini puusi :) Võib ju nii olla, aga selles koreograafias oli rõhk pandud mitte väristamistehnikale vaid mõõga tasakaalushopidmisele ja samal ajal sensuaalsele, elegantsele ja täiuseni lihvitud tantsutehnikale.

Ja mida arvata kohtunikust, kes leiab, et etteastest kasutatud mõõgad ei tohiks olla nürid... with all respect to Mihkel Raud ei saa ma kuidagi nõustuda selle kommentaariga - sama hästi võiks mõõkade nürisust ette heita kõikidele võitluskunstidega tegelejatele! absurd!

Publik elas meile kaasa ja aplodeeris ja vilistas õigetel kohtadel - kui mõõga puusale ja pähe panime ning siis kui mõõk pea pealt kõhule kukkus - selle tantsu kõige raskem trikk... aga õnnestus! :)

aitäh kõigile kes Müstikale pöialt hoidsid!

Koreograafia autor - eestitalendiaicha!


Kes soovib meie tantsu täispikkuses originaalesituses vaadata - osta Müstika DVD! www.mystika.ee

Kuidas me Müstika 3ndat sünnipäeva tähistasime!

Müstika pidas siis 9ndal oktoobril korraga kolme sünnipäeva! Müstika ise sai kolmeaastaseks, tantsustuudio üheaastaseks ja minul ja Kaidil sai lõpuks täis 10 aastat kõhutantsu tantsimist!

Üldiselt läks kõik kenasti v.a. umbes pooletunnine programmi alguse hilinemine, mis oli tingitud sellest, et just siis kui me otsustasime, et seekord üritusele helimeest ei kutsu, läks kõik katki! :P

Tegelikult olid kõik juhtmed, terved, lihtsalt kõlarid ragisesid kohutavalt... hiljem selgus, et olin arvuti ja puldivahelise juhtme yhendanud kohta, kuhu muidu käib vinüülimängija juhe... sellest siis ka see suur sahin... aga superman tuli kohale ja tegi lõpuks kõik korda ja pidu võis alata!

Olime Müstikaga juba ammu mõelnud, et võiks ära teha järgmise triki: kabareetantsijad võiksid esineda tribaliga ja vastupidi! Mis sellest kõigest välja tuli, nägid kõik ise, aga tagasiside oli üllatavalt positiivne! Kabareetantsijate kohta öeldi - et nad andsid tavapärasele tribalile mingi uue energia ning tribalitantsijatest ei oodatud, et nad kabaree tehnikas nii tugevad võiksid olla! Üllatus kõigile!
Siin ka väiksed fotojäädvustusused sellest, millised nägid välja tavapärased glamuursed kõhutantsijad Kairi ja Rutha hoopis tribalikostyymides. Ning millised olid meie muidu võimukad amatsoonid, tribalitantsijad, kuldsetes kabareekostyymides - ikkagi võimukad kui vaadata näiteks Kärti, kes kepiga tantsimise asemel hoopis proovib, kas ta kihvad ikka hammustavad bambusest läbi ja ega tema kuldne välimus teda pehmemaks pole muutnud :P

Rohkem mul praegu pilte yritusest pole, loodan et Jaan saab enda omad peagi valmis.
Stay tuned...

Kuidas me Müstikaga esimest korda Egiptuses käisime

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, hakkan natuke kaugemalt pihta. Oli aasta 2006 suvi, kui Kaidi, Sandra ja mina veel Zahiras olime ja mõtlesime, et teeks koos ühe tripi Prantsusmaale. Kuna meil muidugi eriti palju raha ei olnud ja reisimise kihk ikkagi päris suur, siis lennukipileti raha kraapisime kokku, aga kohapeal kulutamiseks eriti midagi ei olnud. Nii sõltuski meie reis erinevatest headest inimestest, kes meid teepealt üles korjasid ja Pariisist järgmistesse punktidesse viisid. Millised meie seiklused tookord Prantsusmaal olid, sellest ehk mõni teine kord. Kuna aga meile reisit nii head mälestused jäid, siis otsustasime järgmiseks sihtpunktiks Egiptuse võtta, mis meile kõigile juba ammu unistuseks on olnud.

Otsustasime osa võtta Egiptuse suurimast kõhutantsu festivalist, milleks siis loomulikult Nile Group Festival Kairos, mis toimub kolm korda aastas. Meie jaoks osutus sobivaimaks reisimise ajaks november. Aega oli meil plaanitud 2 nädalat millest esimese pidime veetma festivali ajal hotellis elades. Teine nädal aga... niisama Kairos ja lähiümbruse ringi kolades ja kui võimalik siis ka kõrbes või mere ääres ära käia. Siinkohal pean ära märkima, et meri jäi meist siiski päris kaugele. :(
Registreerisime endid festivalil kursustele ja võistlusele, aga mitte konkurentsi pärast vaid ikka selleks, et esineda ja end näidata. Mingit võidulootust meis polnud, kuna teadsime, et sinna väga hea tasemega tantsijad üle maailma kokku on tulnud ega hinnanud oma võimeid üle. Sellest kuidas meil läks, natuke hiljem ;)
Teisele nädalale me konkreetseid plaane ei teinud, ootused olid aga suured just selle poolest, et ihkasime oma silmaga näha tõelist Kairot ja tõelisi kohalikke tantsijaid! Sellepärast võtsimegi teiseks nädalaks ühe väga tagasihoidliku noortehosteli, mis küll asus suhteliselt kesklinnas, et saaksime võimalikult lihtsalt soovitud sihtpunktidesse sõita.
Nii, saabumine Kairosse. Vaade hotellitoa aknast:


Loomulikult läksime kohe hotelli uudistama. Festival ooli juba alanud kuigi ametlik avamisõhtu oli alles järgmisel õhtul. Mõned pildid festivali bazarist.







Vahpeal jõudsime natuke ka linna uudistada. Eriti huvitav oli liiklus. Katsetasime erinevaid nippe selleks et üle tee saada. Egiptuses peavad jalakäijad väga julged olema... meie nii julged kohe ei olnud. Meid ei julgustanud ka see tõsiasi, et kõik autod olid kusagilt mõlkis.


Eriti võimas pilt oli ühes kõrvaltänavas, kus oli mitu autod omavahel ja postidesse
crashinud ja seal umbes 10 viimast aastat veetnud, ikka veel sellesama posti küljes... Aga see meid siiski väga ei heidutanud ja trampisime linnas mõnuga edasi :)


Järgnes Opening Gala vägeva show, suurepäraste esinejate ja väga maitsva bufee-ga. ;)














Ägeda show esitasid meile Egiptuse noormehed- taustatantsijad, kes kuulusid ühe laheda shaaby laulja programmi!!!!!!! Maailma parim meeste tants!!!!!!
Me saime nendega tantsida ka ;)

Tribal Pura Workshop Soomes

Augusti esimesel nädalavahetusel käisime Soomes, Tamperes. Meid oli 3: mina, Sandra ja Müstika tribalitrupi liige Mari. Saime oma silmaga näha ja katsuda American Tribal Stylei loojat Carolena Nericciot ja tema parimat õpilast ja Deviyani tatsutrupi juhendajat ja esitantsijat Megha Gavinit.
Üritus toimus, nagu juba öeldud sai Tamperes, õigeini Tampere lähedal Pirkkalas, ööbimine ja laupäevaõhtune show oli aga imeilusas kohas Kivirantas , kohe päris järve ääres.
Reisiks valmistumine ei võtnud eriti palju aega, alles umbes 3 päeva enne festivali hakkasime Sandraga otsima ööbimiskohta. :D Kuna me ööbimisele raha kulutada ei tahtnud, siis pidime alguses minema couchsurfingu kaudu, st see on selline internetiteenus, mis pakub tasuta kodumajutust. Ja bussipiletiraha tahtsime ka tegelikult kokku hoida ja Tmperesse häälega minna. Kuna aga kedagi festivalikohale lähemal kui Tamperes ei elanud, siis võtsime telgid ja pidime ikkagi bussiga minema, sest :D selliste kompsudega nagu me Soome saabusime, ei oleks meid keegi peale võtnud!
Kogu sõit Kivirantasse ei kestnudki väga kaua ja õhtuks olime ilusasti kohal. Meie esimene telkimiskoht sai olema päris vee ääres, nii et uinusime Sandraga päikeseloojangu taustal...
Hommikul kella 10st kella poole neljani olid tunnid Pirkkala spordikeskuse suures võimlas.
Kokku oli festivalikülastajaid 50 ringis, inimesi oli kohale tulnud Soomest, Rootsist, Norrast, Iirimaalt, Venemaalt ja muidugi väikesest Eestist.
Ette oli nähtud 3 päeva workshoppe, mis sisasldasid siis erinevaid kombinatsioone, nii aeglasi kui kiireid, õppisime pöördeid ja keerutusi, tsimbalimänguvõtteid ja floorworki, meil oli ka küsimuste vastuste ring, kus kõik võisid Careolenalt ja meghalt pärida kõike mida hing ihaldas. Peab ütlema, et jällegi olid inimesed suhteliselt tagasihoidlikud...

Kursused olid vahvad, õppisime uusi asju, vahepeal sai nalja, vahepeal sai isegi kõvasti higistatud. Ära tahaks märkida ainult selle, et hoolimata keskmisest tehnilisest tasemest anti meile vähem ja kergema taseme materjali kui olime oodanud, ka venisid liiga pikaks pausid mida meile tunni kestel anti, tunni algus venis ja enamasti lõppes tund pigem 5 minutit varem kui hiljem.
Õpetajad tundusid kuidagi väsinud ja mitte eriti motiveeritud, kuigi nad üritasid üleval hoida keep smiling- high spiritit. Imelik miks küll, sest õpilased jätsid küll väga energilise ja teadmishimulise mulje.

Laupäeva õhtul oli ette nähtud õhtusöök, mida korraldaja oli enne hullult promonud ja kiitnud. Pidi olema ülimaitsev vegan food, st siis puhas taimetoit. Meie ootused olid kõrged - 30 eurot toidu ja show eest, ei olnud mitte vähe. :D me ei oodanud kindlasti mitte 3 erinevat sorti salatit, morssi ja kalatykki, millest me ka ilma jäime, sest inimestel olid kõhud tyhjad, nagu korraldaja ytles... hea et me enne lõunal kõhud kõvasti täis olime söönud!
Ja loomulikult ei olnud õhtusöögil superstaare, kes end liiga heaks pidasid et alamklassiga õhtustama tulla, esimesest poolest showst jäid nad ka ilma... >:I urrr...
Meie olime sandra ja mariga kohe teise poole alguses, selleks ajaks olid ka C&M kohale jõudnud. Ma ei teagi millal see täpselt oli... aga yhel hetkel keset showd selgus tõsiasi - Carolena oli oma usaldusisikule, ameerikast kaasa tulnud abilisele öelnud et ME ROKIME TÄIEGA JA OLIME PARIMAD KES SEAL ÜLDSE ESINESID, pärast peaaesinejaid endid!!!!!!!!!!! :D
Ka teised kiitsid meie tehnikat ja positiivsusest pakatavat ning energilist ülesastumist - no ma arvan ise ka et me olime tublid, aga et nii tublid... pisar tuli kohe silma :')
Meil oli jällegi huvitav teisi vaadata, näiteks norrakad olid hästi vahvad, kõige tugevamad meie arvates sel üritusel, nad esitasid kolm erinevat kava ja kasutasid väga suurt tantsusõnavara. Soomlased olid ka nunnud, eriti need, kes kasutasid elavat muusikat, st nende enda ryhmast mängisid kusagil 5 inimest erinevaid pille. Kuigi algus venis ja vahepeal pidi uni peale tulema, oli kiirem osa väga armas ja südamlik :) Sellepärast ongi hea harrastajaid tantsimas vaadata - siirus tuleb otse sydamest!!!

Kui kontsert oli läbi, siis tekkis natuke imelik olukord... Hannele teatas et nyyd on aeg magama minna, mille peale pool rahvast marssis otsejoones uksest välja, eesotsas staarõpetajatega. Kuigi hiljem tuli välja et Hannele oli oma arust nalja teinud... no igatahes me eestlased ei lasknud sellest ennast heidutada ja hakasime siis omade jõududega afterpartyt vedama. Ostisime välja plaadid, mis meil igaks juhuks kaasas olid, panime peale ja hakkasime tantsima :) No ja meiega liitus veel teisigi, osad vaatasid häbelikult alguses pealt aga peagi tõusid nemadki ja rahvast tuli veel juurde. Tantsisime ikkagi ATSI, alguses suures ryhmas, pärast tegime paar duot ja triot... väga vahva oli :)

Pühapäeval olid jälle kursused, imelik oli ainult see, et alates kella 15.30st ei olnud ametlikult ette nähtud mingit programmi õhtuks, v.a saun, neile kes majas ööbisid.
Meil saunaisu ei olnud, aga meid kutsuti teiste poolt ikkagi sinna chillima. Sauna eesruumis oli päris õdus, seal oli soe, väljas vihma sadas, me tantsisime, mängisime seltskonnamänge, tutvusime ja rääkisime niisama maast ja ilmast. Õhtu poole läks asi päris hulluks... märksõnaks annan veel vaid: rahvapärimus, rituaalid, põhjamaad, transs :D edasi mõelge ise. Jällegi kahju, et C&M sellest harivast syndmusest ilma jäid!

Esmaspäeval olid viimased kursused, pärast mida meie Eestlased tagasi koju hakkasime sõitma. Meid viis bussijaama veel üks hästi armas Soome naine, kellele me oleme hirmus tänulikud, sest meie kotid olid ikka päris rasked...

Nüüd suhtleme paljude seal tutvutud toredate inimestega läbi facebooki ja inshallah läheme sügisel Norra festivalile, kuhu meid esinema kutsuti!